Kes olen mina?

Täna küsiti mult sedasi, aga hea meelega jätan säärased küsimused teiste vastata.

Ei iial teada või, mis peitub meie hinge tumedates nurgis-salasoppides.

Laupäeva alustasin varase tõusmisega. Liigvarase ... jätkasin paari loenguga Salme tänaval ja läbiva hüppekesega Matiisenisse, sinna raamatupoodi vallikraavi alguses. Nüüd võin juba julgelt kosta ka, et kingiks hankisin Iris Murdochi "Liivalossi", siis M-L'i jaoks. K. sai kaks ingliskeelset, ühe Philip K. Dick'i ja teise Niel Gaimani sulest.

Päeval söök-jook. Sugulased. Õhtul otse bussile. Püüdsin magada, aga istusin otse teleka alla kogemata ja miski film (Garfield? Täisdigitaalse kassiga igatahes.) segas terve tee mu unerahu. Vaatamiseks liiga lähedal .. ümber istuda ka enam ei andnud. Millalgi keset teed imestasin, et miks Tulilinnu pesa on soe. Mõtlesin, et ehk oli radiaatori vastas ja kohendasin pesa paiknemist. Pärast linnaliini bussis avastasin - olin Tulilindu sulgedes talle vaid restardi teinud ja nõnda oli ta otsustanud seigelda Ubuntu buutskriinini... ja terve tee akut kulutada tühjalt logimisvõimalust pakkudes. Üle kolme tunni!

Magasin kaua ... haruldasele pühapäevale kohaselt. Raiskasin aega mõnusasti kodus ... pühapäevale kohaselt.

Õhtul poole seitsme paiku sõitsin kesklinna. Nägin esimest korda nende Revalis elatud 5 kuu jooksul pileti kontrolli. Pühapäeval!!! Aga kesklinna, sest M-M helistas nimelt eile üle mitme aasta ja kutsus külla. Ta on täiesti eemaldunud kiirsuhtlustarkvarast, sest tööandjale see asi ei meeldi. Elab kesklinnas koos abikaasa (!!) L'iga ja töötab ühes rahvusvahelises auditeerimisfirmas. Palju juttu elust ... plaanidest. Jälle rääkisin liiga palju, aga tore oli. Trehvame ehk kooli kokkutulekul mõni päev vähem kui kuu aja pärast uuesti.

Kas on mõtet õppida rahvusvahelisi suhteid? Õpetaja R. noorem tütar õpib neid ka ja teeb oma vanemad murelikuks. M-M ja L oskavad juba hästi majandust, lisa võimalused teevad ju aga ainult rikkamaks. Värvikirevamaks. Elu.