Üritades peale laulu tundi väljuda majast, et jõuda trammile, mis just oli möödunud ... jäi ette uks. Ma miskipärast arvasin, et ta käib välja poole lahti - olin ta juba hetk varem lahti keeranud ja ... rammisin ta kiirustades täiesti kinni kiilunuks. Ei liikund ei edasi ega tagasi. Miks majade välisuksed peaksid sisse poole lahti käima? Sisse ei saa ju kunagi nii kiire olla kui välja? Puumajast peab alati saama kiiresti väljuda tulekahju korral! Sisse poole käivaid uksi on võimalik õlaga maha murda ka kurikaeltel!
Niisiis - saime kuidagi sõprade abiga ukse lahti ja jooksin trammile. Sain peale. Õnnetuseks viis see mind vaid Hobujaama, kus järgmisel segadusehetkel istusin Ülemistelt tulnud trammi, mis samuti Kopli poole otsustas pöörata! No oli sinder! Tulemuseks jalutuskäik Mere puiesteelt Vabaduse platsi, kus ronisin ettekavatsetult kuue peale, et edasi Endlas kolmele jõuda. Segane teekond!
Aga kuigi ma esmaspäevast ja sellele järgnenust vaid kommentaaris eelmisele sissekandele kirjutasin, siis mainiks veelkord ära oma suures edevuses, et ka tikker kirjutas osadest minu tolle õhtu saavutustest. Aitähh!
1 aasta tagasi
4 kommentaari:
sissepoole käivad uksed on nõukaaegne pärandus (üldjuhul). Nimelt ei kuulunud korter selles elavale isikule vaid riigile ja kui riik tahtis sinna siseneda (miilitsa näol näiteks), siis oli vaja ust sissepoole käima, et oleks lihtsam seda maha lõhkuda. Samamoodi olid vanadel eestiaegsetel üürimajadel/korteritel uksed sissepoole käimas. Ahjaa. Mingid vanad talumajad käisid sissepoole sellepärast, et talvel oleks võimalik ust avada ja ennast välja kaevata (lumehang ukse ees)
Antud juhul on vist tegu eestiaegse üürimajaga. Suhteliselt kõrge trepiga välisuksega, mis tõttu talvel avamine ei tohiks tegelikult probleem olla. Mu vanas talumajas samuti - 20 cm kõrgune trepi kivi ukse ees võiks ju säästa. Vanasti sai majast pikemalt lahkudes seepärast esiuks prussidega barrikadeeritud ja kasutatud tagaust.
Nõukaaegsetel korterelamutel on trepikoja uksed üldiselt välja poole, aga korteri uksed tõesti sisse poole käimas.
Tegelikult minu arust ongi normaalne, et selliste asjade uksed avanevad pigem sissepoole. Välisuksega olgu kuidas on, aga korteriuksed avanegu ikka sissepoole.
Ma olen koolis siniseplekiliseks pekstud nendest väljapoole avanevatest ustest. Kari hulle paiskub uksest välja ja ei mõtle, et kui kohakuti asuvad klassiuksed avada, jääb vahele 10cm pragu. Pisikestes koridorides uksi väljapoole paiskavad inimesed annaks ohtralt alust kohtukeissideks: kujutle, et väljapoole avanev uks paiskab näiteks kellegi trepist alla või mürtsuga vastu seina. Mingi 35 aastane jõuliselt ust avav mees võib vabalt mõnele lapsele palju haiget teha.
Mis puutub lobasse 20cm kõrgusest trepist kui täiesti piisavast ning sobilikust kaitsevahendist hangede vastu, siis see on hülgemöla. Isegi tänapäeval leidub rahulikult sadanud hangesid, mille kõrgus 30-40cm ja kui öösel tuiskab lund just täpselt vastu taluseina, siis võib sinna kerkida meetritekõrgune hang, millest ennast enam niisama välja ei kaeva.
Oma silmaga näinud talumaja väljakaevamist lumest. See oli mu kodumaja nimelt, trepiga ja puha...
Linnalaps ei tea sellest midagi muidugi, kui tuul lõõtsub tormi ja paksu lund... Ja kui öö otsa õõtsub, siis võib hang räästani olla.
Mis pättidesse puutub, siis õlaga ukse rammimine vaevalt kellegi lemmikmeetod on. Mõtle arenenud riikidele ja näiteks tuleohutusele seal - rauast trepid viivad aknast aknani ja nii kuni viimase korruseni välja. Varastel oleks lihtne ronida sinna ja sisse tungida.
Vaat ongi huvitav tegelikult, kuidas end seal murdvarguste eest kaitstakse. Uuri välja! :D
Aga tegelikult ei avane minul ka kunagi ükski uks, paar korda olen peaaegu lootust kaotamas, enne kui selgub, et ukse avamiseks mingi kindel nõks või et ma kangutan valetpidi seda neetud ust. ^_^
Välisuksed avanegu kuidas tahes, korteriuksed ja koridoriuksed avanegu ikka sissepoole. Et oleks ohutum.
Mina arvan nii, kindla peale valesti, aga arvan, mis teha.
20 cm treppi annab võimaluse tuulel ukse eest lund ära puhuda. Lumi jääb pigem trepi ette ja kõrvale. See omakorda aga võimaldab oluliselt kergenenud ja õhulist lume kihti ka uksega eemale lükata, mis muidu raske oleks.
Aga Nirti ei arva valesti, Nirti arvab igati kuulamist väärt mõtteid ja nendes mõtetes on ka alati tõtt. Tõde on mõlemas korraga, kumb parasjagu peale ja domineerima jääb sõltub isikust ja subjektipositsioonist.
Kooli uste kohta ei oska ma kosta, aga korteri uksed võiks siiski olla välja poole avanevad turvakaalutlustel. Trepikojas võib kaakidel aega murda olla ja parem kui saab end nende eest plokeerida või oma vara korteri suisa mitmekordse ukse taha.
Postita kommentaar