Kunagi umbes nii kahe nädala eest oli ülikoolis ühel pingil virnas hiirepatju, kuna mu ajaleht oli juba kulumas ja paber pole just parim hiire alus, siis võtsin endalegi ühe. Igatahes humoorikas ülikooli it-osakonna reklaam, mis? Pinkood rahakoti vahel, õppekava rändamas paberihunti, spyware WC's ...

Laupäeval peale usinat koristamist (millest mõnda osa kordama pidin, sest tegin esialgu nt põrandapesu ilma kemikaale tarvitamata - võtab meele mustaks) suundusin Tivolisse, mul oli kaks piletit - püüdsin teist soomlasele M. sokutada, aga selgus, et ta oli mobiilinumbrit vahetanud. Kuuldavasti pidid Tivoli piletid maksma 70 taani krooni ehk siis 140 eeku tükk ja pühapäeval Tivoli sulges end talihooajaks. Niisiis - teel tegin veidi ringe - ja juhtusin muuseas nägema lindu -
Üks taani "vanaisa" ja "vanaema" elik vanemas eas paarike tuli mööda teed, "vanaisa" kommenteeris midagi, mille peale ma muidugi "unskyld, jeg taler ikke dansk" sõnasin ja tema ütles "What a naughty bird" (või oli see nüüd natuke teisiti, igatahes paha ja halb, üleannetu varganägu.) Rääkisin, et mulle meenutavad need linnud (mäletate, ühte nägite juba ühes mu esimeses taani sissekandes punase tünni peal - toda nägin nii kilomeeter Kastrupist) kangesti kodumaa linde, kel on kombeks säravaid asju varastada ja nad pidada seda tegema ka siin. Aga ometi ... kodused harakad on kuidagi natuke teistsugused ... ma ei oskagi seletada, et kuidas täpselt - ilmselgelt on Eestimaa harakad haruldasemad ja ettevaatlikumad - ei lase pooltki nii lähedale endale.



Tagasiteel Tivolist nägin hetke, kus kaks koera peatusid üksteise kõrval valgusfoori taga, minu kõrval.


Ja meenus, et kunagi septembri esimesel nädalal Kastrupis ja Dragøris käies nägin viimases ka üht koera rahulikult transporti kannatamas. No - õigupoolest juhtub seda siin tihedaminigi, aga siiski -